Internet on maailmas niivõrd võimust võtnud, et paljud inimesed ei kujuta selleta isegi oma elu ette. Seepärast pole mingi ime, et tänaseks on ka loomekultuur tohutult muutunud ja seda kõike digiloomingu tõttu.

2020.-ndate aastate trendisõnad on näiteks augmenteeritud ja virtuaalreaalsus, 3D printimine ja tehisintellekt, mis kõik annavad uusi väljundeid ka loometöödele. Enam ei ole kunsti loomiseks vaja paberit ja pliiatsit, vaid teinekord hoopis keerukat arvutiprogrammi.

Muutunud on ka see, kuidas loomeinimesed leiavad rahalist toetust või müüvad oma teoseid: näiteks on levinud kirjandusmaailmas omapäi avaldamine (st mitte kirjastuse kaudu).

Meeletu tehnoloogia areng on toonud juurde ka viise, kuidas ise rohkem loomingut teha, seda mistahes kujul ja meediumis. Juhtivad tarkvarafirmad nagu Adobe on välja andnud revolutsioonilised programmid disainitööde jaoks ning samamoodi on saadaval ka rohkelt tasuta programme, millega saaks viia oma loometöö uuele tasandile.

Kuna omaenda kunstiteoseid või kirjatükke on niivõrd lihtne tutvustada publikule, on muutunud ka konkurents suureks ning samas on kvaliteet kohati langenud. Paljud peavad loometöö nö lihtsaks rahaks – näiteks avaldatakse sisutühjasid blogisid selleks, et teenida reklaamitulu või luuakse madala väärtusega joonistusi selleks, et potentsiaalselt rikkaks saada.

Tänapäevases meemikultuuris on levinud ka see, et mõni meemiautor saabki miljonäriks või vähemalt väga rikkaks – näiteks sai hiljuti autoritasudena hea 400 000 eurot naine, kes oli kunagi naljakalt pildile sattunud ning oli seepärast meemiks tehtud. Mainima ei pea ilmselt ka Dogecoiniks muutunud “dogemeemi”.

Ilmselgelt on ajad muutunud ning loomekultuur on tundmatuseni muutunud. Inimesed on suisa harjunud selle üleküllastunud turuga ning ootavadki palju sisu pidevalt. Võrdlusena: keegi ei oodanud vanasti, et kirjanik tuleks välja uue raamatuga iga aasta, ent blogijatelt oodatakse uusi postitusi iga päev!

Kiirus, lihtsus ja madal kvaliteet saadavad paraku loomekultuuri mastaapselt, ent kõik ei ole nii tumedates toonides. Selle kõige keskel leidub kahtlemata ka säravaid pärle, kellest võivad saada oma ajastu uued Picassod või Mozartid. YouTube’ist leiab tihti tõusvaid tähti, kellest võivad saada uued poppmuusikud – Dua Lipa sai näiteks kuulsaks tänu oma YouTube’i kanalile.

Kõik see on pannud selgelt stressi traditsioonilisele loomekultuurile. Omamoodi huvitav on aga näha seda, kuidas kunstisaalid ja kontserdipaigad on endiselt samal lainel nagu alati. Korraga eksisteerivad kaks paralleelset universumit, mõlemad täis väga palju huvitavaid nüansse.